Väljend “kämping” tähendab Eestis enamasti väikest majakest kus on võimalik ööbida. Mujal maailmas tähendab camp ehk kämping matkajatele mõeldud ala kus on võimalik ööbida telgiga, matkaauto või haagissuvilaga. Matkatelkimine Austrias Alpides on igal liidumaal küll erinevalt reguleeritud, kuid kokkuvõttev raamistik on ühtne: väljaspool kämpingu alasid ei ole telkimine lubatud. Nt ütleb Tirooli telkimisseadus (2001) selgelt “Väljaspool kämpinguid telkimine on keelatud”. Telkimise all mõistetakse inimeste ööbimist mobiilses majutuskohas, näiteks telkides, haagissuvilates, mootorsõidukites, haagissuvilates, haagissuvilates jms turismi raames.
Telkimine rahvusparkides, looduskaitsealadel ja sihtkaitsealadel või vaiksetel aladel, aga ka põldudel või metsas võib teatud asjaoludel olla täielikult keelatud.
On küll teatud erandeid, kuid nende kohta on vaja kindlasti eelnevalt iga liidumaa kohta eraldi uurida. Lubatud telkimis ning kämpingu kohad on leitavad nt lehtedelt: https://www.camping.info/de/info/campingfuehrer-at või https://www.like2camp.com/de
Samuti ei tohi telkida alpitalu maadel (va kui eelnevalt on saavutatud maaomanikuga kokkulepe). Küll aga enamal juhtudel lubavad telkimist mägihütid
Eraldi liidumaade kohta saab lugeda siit: https://www.oesterreich.gv.at/themen/reisen_und_freizeit/freizeit-in-der-natur/campen.html
Üks erand kehtib üle Austria.
Kui mägironimise või mägimatkamise ajal juhtub õnnetus või halbade ilmastikuolude tõttu on edasi liikumine ohtlik, siis on lubatud jääda ajutiselt ööbima – bivouac, kasutades Bivy.
Aga miks? Paari lihtsa näite abil asi selgemaks. Loomulikult pole need ainsad põhjused, aga annavad veidikene mõtlemisainet.
Mägitelkimine Austrias
(ja kõikjal mujal)toob endaga kaasa alati jäätmeid. On probleem, kui meie fekaalsed bakterid ja teised väljaheidetes leiduvad patogeenid viirused, parasiidid, ravimjäägid satuvad mägedes ökosüsteemi. Mida kõrgemal, seda tundlikum see on. Ka orgaaniliste jäätmete lagunemine võtab kõrgemal rohkem aega (nt pabertaskuräti lagunemine võtab aega 5 aastat). Loomulikult muutub selline vaatepilt häirivaks ka teistele mägedes liikujaile.
Mitte keegi ei soovi, et tema kariloomade söögilaud (karjamaa) muutub turistide välikäimlaks – see kehtib nii inimeste, kui koerte kohta. Pealegi ei ole ühelgi talunikul aega ega tahtmist hakata turistidega vaidlema või kohut käima, kui mõni kariloom on juhuslikult kellegi telgi otsa komistanud ja seda rikkunud.
Kui tahame, et maailmas oleks veel kohti, kus loodus pakub meelelist naudingut ja jääb puhtaks, peame ka ise selle hoidmiseks pingutama ja reegleid järgima ja mitte ainult enese heaolule mõtlema. Telkimine Austrias mägedes peaks jääma sinna, kus see on lubatud ja mitte esimese põõsa taha.
